Miks teema „Trotsihood” teeb hea raamatu
Seiklus, mis lapsele sobib
Mõnikord kasvab viha lapsest suuremaks. See tuleb kiiresti, täidab kogu keha ja selle kestmise ajal ei saa seda lihtsalt ära rääkida. Pärast võib laps olla väsinud, kurb või iseenda üle üllatunud. Loos saab kangelane väga vihaseks, aga see ei tee teda halvaks. Lugu näitab, et vihal on algus, haripunkt ja lõpp ning et keegi jääb kogu aeg lapse lähedale. Seda on rahustav vaadata siis, kui endal viha parasjagu peal ei ole.
Viha teekond läbi loo
Raamat võib alata hommikuga, mil kõik läheb viltu: sokk hõõrub, mänguaeg saab läbi, keegi ajab ehitatud torni ümber. Kangelane võib näha oma viha tegelasena, jälgida, kuidas see kasvab, ja avastada, mis aitab sel kahaneda: jalgade trampimine, teki alla pugemine, kellegi süles istumine või õhu väljapuhumine nagu draakon. Viimasel leheküljel võivad kangelane ja pere olla jälle koos ning vihast on jäänud vaid väike täpike nurgas. Vahepeal võib tulla ka paus, kus kangelane ja viha istuvad trepil kõrvuti ja lihtsalt hingavad.
Kodune argipäev ilma näpuga näitamata
Kirjuta hetkedest, mis kipuvad kodus raskeks minema, soovi korral veidi huumorit lisades: hommikune kiirustamine, riidessepanek või mängu lõpetamine. Hea on, kui raamat ei näita lapse peale näpuga, vaid annab mõista, et kõik saavad vahel vihaseks, ka täiskasvanud. Loos võib lapsevanem pisut pahaseks saada ja pärast vabandust paluda. Väike õde või koer võib olla see, kes suurte silmadega pealt vaatab.
Kõige väiksematele sobivad lühikesed häälitsused: tramp, tramp, puhh, ja üks kallistus. Lasteaialapsel on lihtne jälgida päeva, mis pöördub paremuse poole, eriti kui vihal on nägu. Kuueaastased saavad rääkida sellest, mis neid vihaseks tegi, ning kümneaastastele ja vanematele sobib lugu sellest, kuidas enda eest välja astuda ilma tormi tekitamata. Muudestki tunnetest peale viha räägib teema Suurte tunnetega toimetulek.
Joonista viha
Pärast lugemist, kui kõik on rahulikud, joonistage, milline viha välja näeb. Kas ta on punane, okkaline, suur nagu maja või väike nagu hernetera? Mis ta nimi on? Kui vihal on nimi ja välimus, on sellest järgmisel korral lihtsam rääkida ja ehk saab selle üle koos natuke naerdagi. Pange joonistus üles kohta, kus kõik seda näevad.
Sinu laps on kangelane
Sa kirjutad lapse nime, vanuse ja selle, mis talle meeldib, ning laed üles foto. Lugu suurtest vihastest tunnetest kirjutatakse just sinu lapsele ning kolmteist pilti ja kaas joonistatakse foto järgi sinu valitud stiilis. Õed-vennad, vanemad, vanavanemad või lemmikloom võivad kaasa tulla, kuni viis tegelast. Kui tahad sisse panna midagi, mis on viimasel ajal juhtunud, reisi või kaduma läinud hamba, kirjuta see üles ja see põimitakse loosse.
E-raamatust kõvakaaneliseni
E-raamat on valmis mõni minut pärast makset ning saad teksti muuta ja uusi pilte paluda. Seejärel telli see A4-formaadis kõvakaanelise raamatuna. Hakka raamatut looma või loe lähemalt hindade kohta. Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
Nii võib lugu alata
Kampsun ei taha üle pea minna. Varrukas on pahupidi ja sa ei leia õiget auku üles. Sa tõmbad ja sikutad. Nägu läheb kuumaks ja kusagil sügaval kõhus hakkab miski podisema nagu pott pliidil. Siis kukub müts radiaatori taha, buss läheb viie minuti pärast ja keegi on viimase banaani ära söönud. Pott keeb üle. Sa viskad kampsuni põrandale ja karjud nii kõvasti, et trepikojas kajab. Siis juhtub midagi kummalist. Viha ronib sinu seest välja. Ta seisab esikumatil, punane ja ümmargune, umbes postkasti suurune, ja trambib oma väikeste jalgadega. Ta näeb välja sama üllatunud kui sina. „Tere,” ütleb ta. „Kus me oleme?”






