Miks teema „Viikingid” teeb hea raamatu
Seiklus, mis lapsele sobib
Viikingid on osa nii Eesti kui ka Skandinaavia ajaloost, mis teeb nad veelgi põnevamaks. Nad seilasid üle merede, ehitasid laevu, mis avaldavad siiani muljet, raiusid kivisse ruune ning jutustasid lõkke ääres jumalatest ja hiiglastest. Raamatus viikingitest saab sinu laps minna pikalaevaga reisile, näha, kuidas talus elati, ja võib-olla ka tormi üle elada. Mõned müüdid saab samuti kummutada: enamik viikingeid olid põlluharijad ja nende kiivritel polnud sarvi. Tõde on müütidest sama põnev.
Laeval ja talus
Viikingiraamatus võib laps minna laevaga kaubareisile, aidata talus enne talve saaki koristada või lugeda ruunikivi, mis jutustab kadunud aardest. Võib-olla sunnib torm meeskonna tundmatul saarel randuma või on lapse ülesanne hoida tuli pikkmajas põlemas, kuni täiskasvanud on ära. Kõik loos ei ole päriselt juhtunud, kuid laevad, pikkmajad ja ruunikivid olid olemas.
Viikinginimi ja koht meeskonnas
Lase lapsel saada viikinginimi või jätta alles oma nimi. Kui olete jalutuskäigul näinud kirjadega kivi, käinud viikingiaegseid leide vaatamas või on lapsel mängunurgas puulaev, kirjuta see loosse. Laps, kellele meeldib ehitada, võib aidata laeva kokku panna, ja loomasõber võib valvata talu kitsi. Kogu pere saab olla meeskond – ja kellelgi pole vaja kiivrile sarvi.
Kõige väiksemad saavad näpuga näidata laineid, purjesid ja lohepead. Eelkooliealistele meeldib lihtne merereis ja pidu, kui laev koju jõuab. Koolilaste loos võib olla torm, ruunidega kirjutatud mõistatus ja valik, mis tuleb teha. Kümneaastastele sobib pikem lugu kodust lahkumisest, et maailma näha. Lugu võib rääkida ka neist, kes jäid koju tallu.
Ruunid ja mereteed
Saaremaalt Salmelt on leitud viikingiaegsed laevmatused, mis näitavad, et meresõitjad jõudsid ka Eesti rannikule. Skandinaavias elavad viikingiaja jumalate nimed edasi ka nädalapäevades: näiteks on rootsi keeles kolmapäev saanud nime Odini ja neljapäev Thori järgi. Proovige kirjutada lapse nimi viltpliiatsiga ruunides siledale kivile. Viikingilaevadega sai nii purjetada kui ka sõuda ning need olid nii madala süvisega, et võisid jõgesid mööda kaugele sisemaale liikuda. Rootsist pärit viikingid suundusid sageli itta, üle Läänemere ning mööda praeguse Venemaa ja Ukraina jõgesid.
Sinu laps on kangelane
Sa kirjutad lapse nime, vanuse ja selle, mis talle meeldib, ning laed üles foto. Lugu viikingitest kirjutatakse just sinu lapsele ning kolmteist pilti ja kaas joonistatakse foto järgi sinu valitud stiilis. Õed-vennad, vanemad, vanavanemad või lemmikloom võivad kaasa tulla, kuni viis tegelast. Kui tahad sisse panna midagi, mis on viimasel ajal juhtunud, reisi või kaduma läinud hamba, kirjuta see üles ja see põimitakse loosse.
E-raamatust kõvakaaneliseni
E-raamat on valmis mõni minut pärast makset ning saad teksti muuta ja uusi pilte paluda. Seejärel telli see A4-formaadis kõvakaanelise raamatuna. Hakka raamatut looma või loe lähemalt hindade kohta. Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
Nii võib lugu alata
Puri plaksub ja lehvib ning täitub siis tuulega, nii et kogu laev kaldub kreeni. Hoiad reelingust kinni. Soolane vesi pritsib sulle näkku ja keegi sinu selja taga naerab. See on sinu tädi Sigrid, kes seisab tüüriaeru juures, merevesi patsi märjaks kastnud. „Nüüd läheb kiireks!” hüüab ta. „Veel kolm päeva, kui tuult jätkub.” Olete talu ja lahe selja taha jätnud. Lastis on villa, rauda ja karusnahku, mis vahetatakse hõbeda ja klaashelmeste vastu. Aga kolmandal ööl muutub taevas mustaks. Lained tõusevad majakõrguseks ja välgusähvatuses näed midagi, mida keegi teine ei näe: saart, millest ükski vana meresõitja pole rääkinud. Rannal põleb lõke ja lõkke ääres keegi lehvitab.














