Miks teema „Kella õppimine” teeb hea raamatu
Seiklus, mis lapsele sobib
Peaaegu iga köögi seinal on kell, aga harva seletab keegi päriselt, kuidas see käib. „Veerand tunni pärast” ja „pool seitse” on keerulised väljendid, kuni need seostuvad millegagi, mida laps ise teeb. Pildiraamatus saab aeg kuju: hommikusöök siis, kui lühike osuti näitab seitset, ja bussi väljumine siis, kui pikk osuti on otse üleval. Kui loos peab laps ise kella jälgima, muutub kellaplaat millekski, millest saab aru, mitte lihtsalt asjaks, millele täiskasvanud esikus ärevalt pilgu heidavad.
Veerand, pool ja kolmveerand
Kellaraamat võib jälgida ühte päeva tund tunni järel: äratuskell seitse, oode kell kolm ja vanniskäik siis, kui pikk osuti on veel ühe ringi teinud. Lugu võib rääkida ka õigeks ajaks jõudmisest, võidujooksust kellaosutitega enne rongi väljumist või päikeseloojangut. Eesti keeles kellaaja ütlemisel on omad konksud ja needki mahuvad loosse. Kui pikk osuti näitab kolmele, tähendab see viitteist minutit, mitte kolme. Ka väljend „viis minutit pooleni” paneb paljusid lapsi pead murdma.
Kellaajad teie kodust
Lapse päeval on juba oma kindlad kellaajad ja raamat saab neile toetuda. Kirjuta, millal te tavaliselt ärkate, millal on lasteaias ooteaeg, millal vanem töölt koju jõuab ja mis kell laupäevane film algab. Kui teil on kodus eriline kell – käokell seinal, öökullikujuline äratuskell või lapsele kingitud käekell –, võib see piltidel näha olla. Kui hiljuti juhtus midagi ajaga seotut, näiteks jäite peaaegu rongist maha või magasite ühel hommikul kõik sisse, võib sellest saada raamatu algus.
Aja möödumise märkamine
0–2-aastastele on kell peamiselt heli, tik-tak, ja päev jaguneb hommikuks, söögiaegadeks ja ööks. Nelja-aastane võib hakata lühikesel ja pikal osutil vahet tegema ning mõistma sõnu „enne” ja „pärast”. 6–9-aastastele sobib lugu, kus minutid on tõesti tähtsad ning veerand- ja pooltunnid kuuluvad plaani juurde. Alates kümnendast eluaastast võib raamat mängida ajavöönditega või kellaga, mis kangekaelselt tagurpidi käib.
Pärast lugemist meisterdage pabertaldrikust ja kahest papist osutist oma kell. Seadke osutid järgmise tänase sündmuse, näiteks õhtusöögi ajale, ja laske lapsel teada anda, kui köögikell sama aega näitab.
Sinu laps on kangelane
Sa kirjutad lapse nime, vanuse ja selle, mis talle meeldib, ning laed üles foto. Lugu kella õppimisest kirjutatakse just sinu lapsele ning kolmteist pilti ja kaas joonistatakse foto järgi sinu valitud stiilis. Õed-vennad, vanemad, vanavanemad või lemmikloom võivad kaasa tulla, kuni viis tegelast. Kui tahad sisse panna midagi, mis on viimasel ajal juhtunud, reisi või kaduma läinud hamba, kirjuta see üles ja see põimitakse loosse.
E-raamatust kõvakaaneliseni
E-raamat on valmis mõni minut pärast makset ning saad teksti muuta ja uusi pilte paluda. Seejärel telli see A4-formaadis kõvakaanelise raamatuna. Hakka raamatut looma või loe lähemalt hindade kohta. Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
Nii võib lugu alata
Vanaisa vana seinakell on tiksumise lõpetanud. Osutid seisavad kolmveerand kolme peal ja majas on nii vaikne, et kuuled külmkapi surinat. „See pole varem kunagi seisma jäänud,” ütleb vanaisa habet sügades. Ronid taburetile ja piilud väikese klaasukse taha. Seal, hammasrataste vahel, istub sinises vestis hiir ja nuuksub. „Ma kaotasin võtme ära,” ütleb ta. „Ilma selleta ei saa ma kella üles keerata ja kui see enne õhtusööki uuesti käima ei hakka, jääb terve päev seisma.” Vaatad osuteid. Tead, et lühike näitab tunde ja pikk minuteid. Seda pole palju, aga rohkem, kui hiir teab. Ta pühib sabaga nina ja osutab seina allosas olevale augule. „Võti veeres sinna sisse. Sina mahud vist läbi.”






