Miks teema „Politsei” teeb hea raamatu
Seiklus, mis lapsele sobib
Politseinik on üks esimesi ameteid, mille lapsed ära tunnevad: mundri, siniste vilkurite ja mõnikord ka koera järgi. Paljudele lastele meeldib mõte kellestki, kes hoiab korda ja aitab hädasolijaid. Raamat politseist laseb lapsel otsida vihjeid, küsitleda tunnistajaid ja lahendada juhtumi, mis lõpeb hästi. Harva on asi kurikaelte tagaajamises, sagedamini hoopis kadunud asjade leidmises ja selles, et kõigiga oleks jälle kõik hästi. See annab lapsele turvatunde ja näitab, kes tuleb appi, kui midagi on juhtunud.
Juhtumid noorele politseinikule
Politseiraamat võib rääkida kadunud kaisuloomast, jäljetult kadunud jalgrattast, salapärasest jalajäljest lumel või loomaaiast põgenenud küülikust. Laps võib joonistada otsimiskuulutuse, küsitleda papagoid, kes kordab ainult viimast kuuldud lauset, peatada liikluse, et pardipere saaks üle tee minna, ja viimasel leheküljel kadunud asja otsijale tagasi anda. Politsei võib aidata ka poes ära eksinud lapsel oma pere üles leida. Sellest võib saada rahulik ja turvaline lugu.
Juhtum teie oma kodukandist
Vali raamatusse paik, mida tunnete: peatänav, kooliõu või maja taga asuv park. Kui laps on päriselt midagi ära kaotanud ja selle jälle üles leidnud, võib sellest saadagi loo juhtum. Õde või vend võib olla kolleeg, koer politseikoer ja vanaema tähtis tunnistaja. Lapse enda seljakotis võib olla luup. Ehk on teie linnas ka politseijaoskond, millest sageli mööda kõnnite.
Kõige väiksematele piisab autost, sinisest vilkurist ja sõbralikust politseinikust, kes aitab kellelgi koju jõuda. Lasteaiaealisele sobib mõistatus kahe või kolme vihjega, mida laps saab piltidelt märgata enne, kui kangelane need leiab. Koolilastele meeldib ise järeldusi teha ja mõnikord ka eksida. Kümneaastase jaoks võib juhtumis olla mitu kahtlusalust ja lahendus, mida keegi ei osanud oodata. Kui lapsele meeldivad mõistatused rohkem kui mundrid, sobib ka teema „Salajane missioon”.
Nina, mis leiab jälje
Politseil on koerad, keda on õpetatud lõhnajälgi ajama, eksinud inimesi otsima ja kadunud asju leidma. Koera nina on palju tundlikum kui meie oma. Pärast lugemist võite kodus jäljekoeri mängida: peida midagi tugeva lõhnaga, näiteks tükk apelsinikoort, ja lase lapsel seda otsida kõigepealt nina ning seejärel silmadega. Rääkige ka sellest, et igaüks, kes on ära eksinud, võib alati politseinikult abi paluda.
Sinu laps on kangelane
Sa kirjutad lapse nime, vanuse ja selle, mis talle meeldib, ning laed üles foto. Lugu politseist kirjutatakse just sinu lapsele ning kolmteist pilti ja kaas joonistatakse foto järgi sinu valitud stiilis. Õed-vennad, vanemad, vanavanemad või lemmikloom võivad kaasa tulla, kuni viis tegelast. Kui tahad sisse panna midagi, mis on viimasel ajal juhtunud, reisi või kaduma läinud hamba, kirjuta see üles ja see põimitakse loosse.
E-raamatust kõvakaaneliseni
E-raamat on valmis mõni minut pärast makset ning saad teksti muuta ja uusi pilte paluda. Seejärel telli see A4-formaadis kõvakaanelise raamatuna. Hakka raamatut looma või loe lähemalt hindade kohta. Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
Nii võib lugu alata
Politseijaoskonna laual lebab paks kaust, mille kaanele on kirjutatud sinu nimi. Avad selle. Sees on foto jalgrattast, mis on kollane ja millel on sinine kell, ning ühe lapse tehtud joonistus. Pildil on puu, aed ja kolm täppi rohu sees. „Ta on juba kaks päeva otsinud,” ütleb su kolleeg ja asetab sinu ette kruusi kuuma kakaoga. „Jalgratas seisis ujula ees. Siis oli see kadunud. Keegi ei näinud midagi.” Vaatad joonistust uuesti. Kolm täppi. Siis vaatad aknast välja: vihm on järele jäänud ja päike sillerdab lompides. Võtad nagist mütsi. „Alustame ujula juurest,” ütled sa. „Ja võtame Reku kaasa.” Nurgas lebav politseikoer tõstab kohe pea ja taob sabaga vastu põrandat.














