Miks teema „Lutist loobumine” teeb hea raamatu
Seiklus, mis lapsele sobib
Lutt on olnud ustav lohutaja – magama minnes, turvatoolis ja siis, kui põlv marraskile läks. Seepärast ei tähenda lutist loobumine ainult lutist lahkuminekut, vaid ka teiste viiside leidmist, kuidas end turvaliselt tunda. Pildiraamat annab lapsele aega enne tähtsat päeva selle üle mõelda ning laseb tal endal otsustada ja oma otsuse teoks teha. Kui laps loeb, kuidas ta ütleb lutile head aega, saab sellega hakkama ja jääb ikka rahulikult magama, on päriselt loobumine vähem hirmutav.
Hüvastijätt lapse moodi
Pered jätavad lutiga hüvasti mitmel moel. Mõni saadab selle koos kirjaga lutihaldjale, mõni vahetab millegi vastu, mida laps on ammu soovinud. Mõnes paigas on lutipuud, kuhu lapsed oma lutid paelaga riputavad. Raamat võib järgida just teie viisi: ettevalmistusi, hüvastijätuhetke, esimest õhtut ilma lutita ja järgmist hommikut, kui laps ärkab ja märkab, et öö läks hästi. Ka igatsusele võib korraks ruumi anda, ilma et see kogu lugu enda alla võtaks.
Lutt teie igapäevaelus
Mida rohkem on raamatus teie enda lugu, seda tähendusrikkam see on. Mis värvi lutt on ja kas sellel on hüüdnimi? Kus laps seda kõige rohkem kasutab – vankris, diivanil või ainult öösel? Milline kaisuloom või unelapp hakkab lutti asendama ja kes tavaliselt istub voodi juures, kuni laps magama jääb? Kui olete päeva välja valinud, võib see raamatus kirjas olla. Vanem vend või õde, kes on lutist juba loobunud, saab rääkida, kuidas temal läks. Ja kui lapsel on luti jaoks oma sõna, näiteks lutu või mõni päris ise välja mõeldud nimi, kasuta seda.
Lugemine enne ja pärast
Kõige nooremale vanuserühmale mõeldud raamatus on sõnu vähe ja need kõlavad uinutavalt, peaaegu nagu väike salm lutist, kes oma karbis magama jääb. 3–5-aastaste loos on ruumi kindlale otsusele ja rohkematele tunnetele ning just laps ise ütleb tähtsad sõnad. Kui vanem vend või õde raamatut ette loeb, võivad mõlemad end suurena tunda – üks sellepärast, et on juba hakkama saanud, ja teine sellepärast, et on sinnapoole teel.
Sellist raamatut tasub paar õhtut varem lugeda, et tähtis päev ei tuleks üllatusena. Hiljem saab selle raskel hetkel välja võtta kui tõendi: vaata, mina sain sellega hakkama. Rääkige ka muudest asjadest, mis lohutavad – laulust, käest seljal või ühest lisakallistusest. Sellest tundest räägib lähemalt teema enesekindlus.
Sinu laps on kangelane
Sa kirjutad lapse nime, vanuse ja selle, mis talle meeldib, ning laed üles foto. Lugu lutist loobumisest kirjutatakse just sinu lapsele ning kolmteist pilti ja kaas joonistatakse foto järgi sinu valitud stiilis. Õed-vennad, vanemad, vanavanemad või lemmikloom võivad kaasa tulla, kuni viis tegelast. Kui tahad sisse panna midagi, mis on viimasel ajal juhtunud, reisi või kaduma läinud hamba, kirjuta see üles ja see põimitakse loosse.
E-raamatust kõvakaaneliseni
E-raamat on valmis mõni minut pärast makset ning saad teksti muuta ja uusi pilte paluda. Seejärel telli see A4-formaadis kõvakaanelise raamatuna. Hakka raamatut looma või loe lähemalt hindade kohta. Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
Nii võib lugu alata
Täna õhtul lebab lutt öökapil väikeses karbis. Sa värvisid karbi ise kollaseks ja tegid sellele punased täpid ning panid põhja vatitupsu, et lutil oleks pehme olla. „Oled sa kindel?” küsib isa. Sa noogutad, kuigi kõhus on natuke imelik tunne. Te kustutate lambi. On pime ja vaikne ning suu ei tea päris hästi, mida teha. Selle asemel kallistad sa kõvasti oma jänest. Siis kuuled karbist imevaikset koputust. Kaas kerkib pisut ja nähtavale ilmuvad kaks pilgutavat silma, väikesed nagu riisiterad. „Tere,” sosistab keegi. „Mina käin lutte kogumas. Aga enne kui ma selle luti ära viin, pean ma midagi teadma. Kes sulle täna öösel seltsi hoiab, kui lutt seda ei tee?” Sa mõtled kaua. Siis tõstad aeglaselt oma jänese karbi poole.






