Jalgratas, mis tahtis lennata🚲

Garaažis seisev jalgratas teeb ettepaneku: õpi sõitma ja mina õpetan sind lendama. Iga harjutuskord on väike seiklus. Ratas nuriseb, kui ta ümber kukub, tuletab meelde, et vaadata tuleb ettepoole, mitte esiratast, ja itsitab, kui kella natuke liiga tihti helistatakse.

Ees ootavad esimene sõit hoovis, mäena tunduv küngas ja pikk ring ümber järve. Laps kukub ja tõuseb jälle püsti ning iga kord tuletab ratas oma lubadust meelde. Kas lendamiseni ka päriselt jõutakse või osutub lendamine hoopis millekski muuks, selgub loo lõpus.

See lugu sobib hästi aega, mil laps õpib rattaga sõitma: mõni päev on juba harjutatud ja kannatus kipub katkema. Seda võib lugeda ka laps, kes oskab juba sõita ja tahab meenutada, kuidas õppimine käis, või kinkida siis, kui uus jalgratas esikus ootab.

Kolmeaastasele jooksurattaga sõitjale meeldib rääkiv ja veidi vallatu ratas. Kaheksa-aastane, kes harjutab suurema rattaga, tunneb ära pettumuse, naerab ratta nurina üle ja näeb, et alati saab julguse kokku võtta ja uuesti proovida.

Kirjelda jalgratta värvi, kiivrit ja harjutamise kohta: vaikset tänavat, pargiteed või kruusateed. Õde või vend võib ees sõita ja teed näidata, samal ajal kui lapsevanem jookseb taga, käsi rattal. Kui laps on hiljuti abirattad ära võtnud, võib sellest saada omaette stseen.

Pärast lugemist võite koos välja mõelda, mida teie jalgratas räägiks, kui ta oskaks kõnelda. Pange rattale nimi ja märkige kepikesega koht, kuhu laps omal käel kõige kaugemale sõitis. Pärast iga katset saab kepikest edasi tõsta. Veel ideid leiad lehelt Jalgrattasõidu õppimine.