Miks teema „Jalgrattasõidu õppimine” teeb hea raamatu
Seiklus, mis lapsele sobib
Jalgrattasõidu õppimine on üks esimesi kordi, kui laps tunneb, kuidas keha saab äkki hakkama millegagi, mida ta on juba ammu teha tahtnud. Sinna jõudes tuleb sageli ette marraskil põlvi, pettumust ja täiskasvanu jookseb sadulast kinni hoides kõrval. Pildiraamatusse mahub see kõik: julgus uuesti sadulasse ronida ja rõõm esimestest meetritest ilma abita. Kui laps näeb pildil ennast rattaga sõitmas, on tal natuke lihtsam uskuda, et see õnnestub ka päriselt.
Kruus, mäed ja esimene kukkumine
Jalgrattasõidu õppimisest rääkiv raamat võib alata uue läikiva rattaga esikus ja lõppeda sõiduga paika, kuhu laps pole varem rattaga jõudnud. Sinna vahele mahub palju: kukkumine kruusale ja plaaster, võimatuna näiv mägi, üllatunud kassile helistatud rattakell ja naaber, kes aia tagant plaksutab. Abirattad, jooksuratas või kohe pedaalidega sõitmine – lugu võib järgida just seda teed, mille teie olete valinud. Tähtis on näidata, et kukkumine ja uuesti proovimine kuuluvad asja juurde.
Teie ratas, teie tänav
Kirjelda, milline ratas päriselt välja näeb: selle värvi, korvi ja kiivril olevaid kleebiseid. Kirjuta, kus te harjutate – pühapäeva hommikul kooliõues, suvemaja lähedal kruusateel või kodu kõrval pargis. Kes jooksis kõrval ja hoidis kinni? Vanem vend või õde, kes juba sõita oskab, saab ette näidata, ja koer võib kõrval joosta ning rataste peale haukuda. Võib-olla oli üks eriline päev, kui sõit lõpuks välja tuli, mõni maikuu teisipäev või suvevaheaja viimane päev. Sellest päevast võib saada raamatu lõpp.
Kui ratas lõpuks kannab
0–2-aastaste raamatus saab vändapööretest ja kellatilinast rütm, võib-olla kolme- või jooksurattal. 3–5-aastaste lugu võib rääkida ühest ebaõnnestunud ja ühest õnnestunud katsest. 6–9-aastastel võib olla suurem proovikivi: iseseisev sõit sõbra juurde või mägi, millest tuleb üles saada ilma jalga maha panemata. Alates 10. eluaastast võib lugu viia pikemale rattamatkale, kus teel leidub veidi põnevust.
Pärast lugemist joonistage lühikese rattaringi kaart ja otsustage, kuhu järgmisel korral sõidate. Võite rattale ka nime anda. Kui soovite veel lugeda, vaadake looideed „Jalgratas, mis tahtis lennata”, kus plaanid on rattal endal.
Sinu laps on kangelane
Sa kirjutad lapse nime, vanuse ja selle, mis talle meeldib, ning laed üles foto. Lugu jalgrattasõidu õppimisest kirjutatakse just sinu lapsele ning kolmteist pilti ja kaas joonistatakse foto järgi sinu valitud stiilis. Õed-vennad, vanemad, vanavanemad või lemmikloom võivad kaasa tulla, kuni viis tegelast. Kui tahad sisse panna midagi, mis on viimasel ajal juhtunud, reisi või kaduma läinud hamba, kirjuta see üles ja see põimitakse loosse.
E-raamatust kõvakaaneliseni
E-raamat on valmis mõni minut pärast makset ning saad teksti muuta ja uusi pilte paluda. Seejärel telli see A4-formaadis kõvakaanelise raamatuna. Hakka raamatut looma või loe lähemalt hindade kohta. Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
Nii võib lugu alata
On varahommik ja tänav maja ees on tühi. Ainult sina, su jalgratas ja aia peal istuv musträstas, kes sind jälgib. Sa kinnitad kiivri ja paned ühe jala pedaalile. Teine jalg jääb kruusale, sest see ei taha veel maast lahti lasta. „Ma hoian sind,” ütleb ema su selja taga. Sa noogutad. Rehvid krõbisevad. Üks vänt, teine vänt. Ratas kaldub vasakule ja sina keerad lenksu paremale. Musträstas tõuseb aia pealt lendu ja maandub natuke maad eemal tänaval, justkui ootaks ta sind. „Ära lahti lase,” ütled sina. „Ma hoian,” ütleb ema. Kolm vändapööret, neli, viis. Tuul sasib kiivri alt välja ulatuvaid juukseid. Ja kusagilt selja tagant, liiga kaugelt, et millestki kinni hoida, kuuled sa ema naermas.






