Miks teema „Pimedusekartus” teeb hea raamatu
Seiklus, mis lapsele sobib
Kui tuli kustub, muutub tuba teistsuguseks. Tool riietega näeb välja nagu keegi, kes seal istub, ja helid, mida päeval tähelegi ei pane, kostavad selgelt. Pimedusekartus on tavaline ega ole sugugi imelik. Raamatus pimedusekartusest uurib kangelane seda, mis teda hirmutab, endale sobivas tempos ja kellegi lähedase seltsis. Pimedusest saab paik, kus laps oskab teed leida, ning õhtule võib olla veidi kergem vastu minna.
Mis pimeduses tegelikult peitub
Sellises raamatus võib kangelane avastada, et suur asi nurgas on nagis rippuv hommikumantel, koputus tuleb vastu akent käivast oksast või on pimeduses liikuv tegelane ise ka hirmul ja otsib seltsi. Kangelane võib koos täiskasvanuga teha öise ringkäigu läbi kodu ja soovida kõigile asjadele head ööd või õppida, et valgus on alati vaid ühe lülitivajutuse kaugusel. Midagi ei pea rumalaks hirmuks nimetama. Algul võiski olla hirmus ja siis muutus see vähem hirmsaks.
Lapse oma magamistuba
Lugu mõjub kõige tugevamalt siis, kui tuba on lapse enda oma. Kirjuta, mis seal on: triibulised kardinad, kuujuline öölamp või kaisuloom, kes alati padja kõrval lebab. Kui laps muretseb mõne kindla asja pärast, võib see loos saada sõbraliku selgituse. Lisa ka see, mis tavaliselt turvatunnet annab: laul või eriline viis head ööd soovida. Kaasas võib olla vanem õde või vend või lapsevanem. Valmis idee on Koletis voodi all.
Kõige väiksematele sobib pehme unejuturütm: lamp kustub, kuu paistab, mõmmik magab. Lasteaialastele meeldib, kui kangelane uurib mingit heli ja leiab midagi sõbralikku, näiteks siili akna taga või tiksuva kella. Kuueaastastele pakub rõõmu väike mõistatus sellest, mis pimedas liigub, ning vanematele lastele meeldib, kui pimedusest saab seikluse paik, näiteks õhtusel jalutuskäigul pealambiga.
Silmad harjuvad pimedusega
Kui mõnda aega pimedas toas istuda, muutub nägemine lihtsamaks. Silmad harjuvad tasapisi pimedusega ja hakkavad eristama kujundeid, mida algul näha ei olnud. Proovige koos: kustutage tuli, istuge lähestikku ja lugege kokku asjad, mida minuti pärast eristate, ning tehke seda uuesti mõne minuti pärast. Sellest saab mäng ja tuba muutub veidi tuttavamaks.
Sinu laps on kangelane
Sa kirjutad lapse nime, vanuse ja selle, mis talle meeldib, ning laed üles foto. Lugu pimedusekartusest kirjutatakse just sinu lapsele ning kolmteist pilti ja kaas joonistatakse foto järgi sinu valitud stiilis. Õed-vennad, vanemad, vanavanemad või lemmikloom võivad kaasa tulla, kuni viis tegelast. Kui tahad sisse panna midagi, mis on viimasel ajal juhtunud, reisi või kaduma läinud hamba, kirjuta see üles ja see põimitakse loosse.
E-raamatust kõvakaaneliseni
E-raamat on valmis mõni minut pärast makset ning saad teksti muuta ja uusi pilte paluda. Seejärel telli see A4-formaadis kõvakaanelise raamatuna. Hakka raamatut looma või loe lähemalt hindade kohta. Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
Nii võib lugu alata
On nii vaikne, et kuuled köögist külmkapi surinat. Tekk on ninani tõmmatud. Keegi on ukse natuke liiga palju kinni pannud, nii et esikust paistab sisse ainult kitsas valgusriba. Riidekapi kõrval nurgas seisab midagi suurt ja tumedat, ümara ülaosaga. See pole end liigutanud, aga võib ju iga hetk liikuma hakata. Vahid seda, kuni silmad kipitama hakkavad. Siis kuuled midagi: väikest krabinat ja seejärel itsitamist. See tuleb raamaturiiulist. Istud püsti. Kõige alumisel riiulil, kahe raamatu vahel, helendab kaks tillukest täppi, kollased nagu öölamp. „Vabandust,” sosistab keegi väga vaikse häälega. „Ma vist eksisin sinu toas ära. Kas siin ongi alati nii pime?”






