Koletis voodi all🌙

Voodi all krabiseb, õhtu õhtu järel. Ühel ööl paneb laps taskulambi põlema ja piilub voodi alla. Talle vaatavad vastu kaks suurt silma. Aga koletis ei karju. Ta pilgutab valguse käes silmi, poeb seinale lähemale ja näib olevat lapsest veel rohkem hirmul.

Selgub, et koletisel on peitmiseks omad põhjused ja need on seotud ööga. Laps ja koletis lähevad koos öist maja avastama. Varjude tagant tulevad välja tuttavad asjad ja helidele leidub seletus. Kuidas öö lõpeb ning kas koletis kolib ära või jääb paigale, selgub lugedes.

See lugu sobib lapsele, kes tahab magama jäädes tuld põlema jätta, palub ukse praokile või kuulatab hääli, kui maja on vaikseks jäänud. Lugu on rahulik ja veidi naljakas ning kedagi ei naerda hirmu pärast välja, ei last ega koletist. Seda võib lugeda ka pärast kolimist, kui uue toa helid on veel võõrad.

Kolmeaastane saab tuttavaks pehme ja ümmarguse koletisega, keda on lihtne armastada. Kaheksa-aastane võib taskulambiga detektiivi mängida, varjudele seletusi otsida ja naerda selle üle, et koletis kardab midagi nii tavalist nagu tolmuimeja.

Kirjeldage lapse päris magamistuba: öölampi, tähti laes ja kaisulooma, kes patja valvab. Kui lapsel on oma taskulamp, võib sellest saada loo tähtis abiline. Samas toas magav õde või vend saab asja koos lapsega uurida ning ka kass, kes öösiti päriselt krabistab, võib osutuda mõistatuse osaks.

Pärast lugemist võite koletisele nime anda ja ta üles joonistada. Tehke enne magamaminekut taskulambiga toas ring ja vaadake, millest varjud tegelikult tekivad. Rääkige sellest, mis aitab lapsel end öösel turvaliselt tunda. Rohkem lugusid pimedusest ja julgetest öödest leiate teema pimedusekartus alt.