Miks teema „Jõulud” teeb hea raamatu
Seiklus, mis lapsele sobib
Jõuludega käib kaasas rohkem tavasid kui peaaegu ühegi teise ajaga aastas, ja lastele meeldivad tavad. Advendikalendri luugid avanevad ükshaaval, toas lõhnab piparkookide järele, kuusk tuuakse sisse ja jõuluvana tuleb külla. Kõigel on oma järjekord, mille laps ära tunneb ja mida oodata saab. Jõuluraamat, mille peategelane on sinu laps, põimib teie pere tavad seiklusesse, kus ehk vajab jõuluvana endale tublit abilist. Eriti hästi sobib see advendiaega, kui ootamine tundub kõige pikem ja õhtud on kõige pimedamad.
Mis võib juhtuda enne jõululaupäeva?
Jõululugu võib alata ammu enne suurt päeva: advendikalendri, jõulumeisterdamise, lasteaia jõulupeo ja õigel ajal teele saadetava kirjaga jõuluvanale. Siis võib lugu võtta ootamatu pöörde: jõuluvana on oma nimekirja kaotanud, põhjapõder on lumehange kinni jäänud või on kingitus sattunud valesse majja ja peab enne õhtut õigesse kohta jõudma. Rahulikuma loo keskmes võib olla ootamine ise: laps avab kalendrilt luuke, loeb päevi ja püüab jõuluvana nägemiseks ärkvel püsida.
Raamat võib lõppeda seal, kus jõulutunne on kõige tugevam: soojas toas, tuled akendel ja keegi uksele koputamas. Just sellest lähtub idee Jõuluvana kadunud nimekiri.
Teie pere jõulud
Eestis on tähtis päev jõululaupäev, 24. detsember, mil istutakse jõululauda ja jagatakse kingitusi, kuid iga pere tähistab omal moel. Kirjuta, kuidas on teie peres: kas olete kodus või sugulaste juures, mis on jõululaual ja kas jõuluvana koputab uksele või ootavad kingitused kuuse all. Võta loosse kaasa õed-vennad, nõod, vanaisa, kes alati tugitoolis tukastab, või koer, kes laualt lihatüki näppab.
Kui laps tähistab jõule kahes kodus, mahub loosse mõlemad. Kui pere juured on maal, kus kingitusi jagatakse jõulupühal või 6. jaanuaril või kus jõulutoidud on hoopis teistsugused, võib raamat järgida neid tavasid.
Jõuluvana ja kolmekuningapäev
Kõige väiksematele tähendavad jõulud tulesid, sära ja kingitust, mille paberist välja kiskuda. Neile sobivad hästi lühikesed riimiread. Lasteaiaealised usuvad sageli jõuluvana ning tahavad, et ta oleks loos päriselt olemas. Koolilaps võib saada seikluse kaardi ja kellaga, vanem laps aga mõistatuse, mille tema enne kõiki teisi lahendab.
Midagi, millest pärast lugemist rääkida: Eestis viiakse jõulukuusk sageli välja pärast kolmekuningapäeva, 6. jaanuari, mil jõuluaeg läbi saab. Küsi lapselt, milline jõulutava talle kõige rohkem meeldib ja kas on mõni uus, millega teie pere tahaks algust teha.
Sinu laps on kangelane
Sa kirjutad lapse nime, vanuse ja selle, mis talle meeldib, ning laed üles foto. Lugu jõuludest kirjutatakse just sinu lapsele ning kolmteist pilti ja kaas joonistatakse foto järgi sinu valitud stiilis. Õed-vennad, vanemad, vanavanemad või lemmikloom võivad kaasa tulla, kuni viis tegelast. Kui tahad sisse panna midagi, mis on viimasel ajal juhtunud, reisi või kaduma läinud hamba, kirjuta see üles ja see põimitakse loosse.
E-raamatust kõvakaaneliseni
E-raamat on valmis mõni minut pärast makset ning saad teksti muuta ja uusi pilte paluda. Seejärel telli see A4-formaadis kõvakaanelise raamatuna. Hakka raamatut looma või loe lähemalt hindade kohta. Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
Nii võib lugu alata
Öösel on lumi maha tulnud. Kui sa tagaukse avad, on trepiaste kadunud valge koheva teki alla ja kõik on nii vaikne, et kuuled omaenda hingamist. Sa kannad taldrikul porgandit ja piparkooki, sest jõuluvana ja tema põhjapõder peavad ju ka oma osa saama. Sa sumpad läbi aia, taldrik kahe käega ees, ja lumi kriuksub saabaste all. Poolel teel jääd seisma. Sinu ees on lumel jäljed. Väikesed jalajäljed, mitte suuremad kui sinu omad, algavad keset lagedat ja lõpevad kuuriukse juures. Uks on paokil. Sees põleb latern ja keegi pomiseb omaette: „Nelisada kaksteist, nelisada kolmteist … Ei. Ei, ei, ei. See on kadunud.” Paistab, et keegi on kaotanud midagi väga-väga tähtsat.














