Miks teema „Hiiud” teeb hea raamatu
Seiklus, mis lapsele sobib
Lapsed elavad iga päev hiidude keskel. Laud on kõrge, täiskasvanud ulatuvad ülemise riiulini ja ukselingid on kaugel üleval. Lugu hiidudest pöörab selle kõik pea peale: laps on väike ja kiire ning suur hiid osutub kohmakaks, üksildaseks või kardab midagi tillukest. On ühtaegu lõbus ja rahustav näha, et suurus ei ole kõik. Sinu laps saab pugeda sinna, kuhu hiid ei ulatu, ja mõista, mida hiid tegelikult vajab.
Suur ja väike ühel leheküljel
Suur osa hiidude loo lõbust peitub suuruse erinevuses. Sinu laps võib kõndida läbi hiiu tasku nagu koopast, magada tema sussis või aidata tal niiti nõela taha ajada, sest hiid ei näe nõela. Võib-olla on hiid kaotanud oma sõrmuse, seemne, mille ta lubas maha istutada, või hiire, kes on tema ainus sõber. Laps leiab selle üles ja hiid kannab ta õlal üle metsa koju. Lugu võib rääkida ka hiiust, kes kardab hiiri, või sellisest, kes tahab külarahvaga sõbraks saada, aga ei tea, kuidas koputada nii, et uks katki ei läheks.
Hiid astub teie argipäeva
Hiid on veel lõbusam, kui ta satub lapse enda maailma. Kirjuta, kus te elate – mere ääres, kortermajas või maal –, ja hiid võib astuda üle just teie katuse. Maini lapse lemmikmängu ja ehk tahab hiidki kaasa mängida, kuigi ta ei mahu kuidagi liivakasti. Õde või vend võib esimesena samme kuulda ning pikka lapsevanemat võib hiid ise hiiduks kutsuda.
Alla kolmeaastase lapse loos on tähtsad suur ja väike, põmakas ja vaikus. Lasteaialastele meeldib hiid, kes näib hirmus, kuid osutub lahkeks. Umbes kuuendast eluaastast võib hiiul olla mure, mille lahendamiseks on vaja nutikust ja koostööd. Vanematele lastele sobib ka lugu, kus pole selge, kas kõiki hiide saab usaldada.
Kivid, mida hiiud viskasid
Eesti, Suurbritannia, Iirimaa ja suure osa Põhja-Euroopa maastikul leidub tohutuid kive, mis seisavad üksinda keset põldu või metsa. Vanasti räägiti, et hiiud on need sinna visanud. Tegelik vastus on peaaegu sama võimas: jääajal kandsid liustikud kive endaga kaasa ja jätsid need jää sulades maha. Neid nimetatakse rändrahnudeks. Otsige mõni läheduses üles, seiske selle kõrvale ja mõelge, kui suur peaks olema hiid, kes jaksaks seda visata. Mõned rändrahnud on majast suuremad. Küsi lapselt ka, mida hiid võiks hommikusöögiks süüa.
Sinu laps on kangelane
Sa kirjutad lapse nime, vanuse ja selle, mis talle meeldib, ning laed üles foto. Lugu hiidudest kirjutatakse just sinu lapsele ning kolmteist pilti ja kaas joonistatakse foto järgi sinu valitud stiilis. Õed-vennad, vanemad, vanavanemad või lemmikloom võivad kaasa tulla, kuni viis tegelast. Kui tahad sisse panna midagi, mis on viimasel ajal juhtunud, reisi või kaduma läinud hamba, kirjuta see üles ja see põimitakse loosse.
E-raamatust kõvakaaneliseni
E-raamat on valmis mõni minut pärast makset ning saad teksti muuta ja uusi pilte paluda. Seejärel telli see A4-formaadis kõvakaanelise raamatuna. Hakka raamatut looma või loe lähemalt hindade kohta. Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
Nii võib lugu alata
Maa võpatab. Üks kord, kaks korda. Tassid kapis klirisevad. Sa jooksed akna juurde ja näed, et keegi on kõndinud otse üle jalgpalliväljaku ning jätnud endast maha suured lohud. Kõige suuremas on vesi ja seal ujub juba part. Jalajäljed viivad kooli taga oleva künka poole. Sa järgned neile, möödud kiikedest ja suurest tammest, kuni kuuled midagi, mis kõlab nagu nuttev äike. Maja suuruse kivi taga istub hiid, põlved lõua all. Tema nina on punane ja ta pühib silmi purjesuuruse taskurätiga. „Ma kaotasin selle ära,” ütleb ta. „Selle väikese. Kõige tähtsama. Ja mu sõrmed on otsimiseks liiga suured.”














