Õed-vennad, nõod ja koer ühes raamatus – nii saab igaüks oma osa

Ühte raamatusse mahub viis tegelast. Siit saad mõtteid, kuidas tuua õed-vennad, nõod, vanavanemad ja lemmikloomad samasse loosse nii, et keegi ei jääks pelgalt taustale. Lapsed panevad seda tähele. Iga kord.

Viis kohta tegelastele

Raamatut luues lisad tegelased ükshaaval: inimesed, loomad või kaisulooma, kokku kuni viis tegelast. Esimesena lisatud tegelane on peategelane. Temast saad lisada foto või teda sõnadega kirjeldada. Ülejäänute puhul märgid ka nende rolli ja suhte teistega, näiteks väike õde, nõbu, vanaisa või parim sõber. Nii saab lugu arvestada sellega, kes nad üksteisele on.

Ka teistele tegelastele saad lisada foto, et nad igal leheküljepaaril enda moodi välja näeksid. Ilma fotota saad neid sõnadega kirjeldada. See sobib hästi väljamõeldud draakoni või päkapiku puhul, aga pereliikmete nägude jäädvustamiseks on fotot raske üle trumbata. Pea meeles, et ka kaisuloom läheb ühe tegelasena arvesse.

Viis võib tunduda vähe. Kuid raamatus on kolmteist leheküljepaari ning suurema tegelaste arvuga muutuksid pildid liiga kirjuks ja lugu kaotaks oma fookuse. Mõtle, kes just sellesse seiklusse kõige paremini sobivad, ja jäta ülejäänud järgmist raamatut ootama.

Kes saab peategelaseks?

Peategelane on see, keda lugu jälgib esimesest leheküljepaarist viimaseni. Kui kingid raamatu lapsele, on loomulik anda see koht temale. Kui raamat on aga kingitus vanaisale, võib peategelane olla hoopis tema, lapselapsed tema kõrval.

Õdede-vendade puhul võib valik olla tundlikum. Kui raamat on mõeldud mõlemale, tee neist meeskond: näiteks suur õde ja väike vend otsivad koos aiakuuri võtit. Kirjuta loo sisusoovide lahtrisse, et nad lahendaksid mõistatuse üheskoos. Nii saavad mõlemad loos tähtsa osa, isegi kui üks on märgitud esimesena.

Või tee kummalegi oma raamat. Kui esimene on valmis, saad ühe klõpsuga luua järgmise, kus väike õde on peategelane ja suur vend kõrvaltegelane. Tegelased, fotod ja pildistiil jäävad samaks. See on täpne õiglus, aga just selline, mis õdedele-vendadele päriselt korda läheb.

Igaüks võiks midagi teha

Laps, kellele raamatust jääb hinge väike okas, on harva peategelane. Pigem on see õde või vend, kes seisis kogu aeg taustal. Mõtle seetõttu, mida igaüks loos teha saab. Tegelane, kes lihtsalt kaasa tuleb, jääb kõrvaliseks. Oma ülesandega tegelane on aga osa seiklusest.

Kirjelda, mis teeb igaühe eriliseks. Näiteks oskab nõbu Mia kahe sõrmega vilistada, väike vend leiab alati kadunud asjad üles või vanaisa teab iga linnu nime. Paarist detailist iga inimese kohta piisab. Just neid otsivad lapsed lehti keerates.

Ole ettevaatlik rollidega, mis lapse ühte kindlasse raami suruvad. Kui suur vend on alati julge ja väike õde alati kardab, jääb see mõlemale meelde. Lase rollidel vahelduda: üks julgeb puu otsa ronida, teine mõtleb välja, kuidas alla saada. Ühine eesmärk, näiteks kaldale uhutud vaala päästmine või parve ehitamine, aitab neil koos tegutseda.

Vanavanemad, nõod ja sõbrad

Raamatust, kus vanaema või vanaisa kaasa teeb, saab tihti see, mida lapsed nende juures kõige rohkem lugeda tahavad. Lugu võib rääkida millestki, mida tavaliselt koos teete, näiteks seenel käimisest või kaneelisaiade küpsetamisest. Või hoopis millestki täiesti uuest, näiteks reisist Kuule vanaisa vana autoga. Lapsed näevad vanaema jooksmas ja ronimas nii, nagu nad pole teda ehk päriselus näinudki.

Nõod, kes kohtuvad ainult suvevaheajal ja jõulude ajal, saavad ühise raamatu ning iga pere võib tellida endale oma trükitud eksemplari. Kui keegi neist elab välismaal, saab raamatu tasuta nende keelde tõlkida, jättes pildid samaks.

Kui lapsed on eri vanuses, kirjutatakse raamat ühele vanuserühmale. Kui valid noorima lapse vanuse, tuleb tekst lühike ja vanim saab teistele ette lugeda. Kui valid vanima lapse vanuse, saavad väiksemad pikemat lugu kuulata – kellegi süles istudes õnnestub see sageli hästi.

Ka parim sõber võib kaasa teha, kuid küsi enne tema vanematelt. Fotol kujutatud inimesest pildi lisamiseks pead olema tema vanem või eestkostja või saama tema vanema või eestkostja loa. Kui vastus on ei, on lihtne lahendus sõpra hoopis sõnadega kirjeldada.

Loomad annavad loole elu

Pere lemmikloom on sageli see tegelane, kelle üle lapsed kõige rohkem naeravad. Koer, kes jookseb teistest ette, kass, kes keeldub kaasa tulemast ja ilmub siis just õigel hetkel välja, või jänes, kes sööb aardekaardi ära. Pane kirja looma iseärasused: näiteks kardab koer tolmuimejat või joob kass ainult kraanist.

Väikese lapse jaoks ei ole kaisukaru lihtsalt mänguasi, vaid sõber. Selle nägemine raamatus elavana võib olla kogu raamatu parim osa. Anna talle nimi ja räägi, mida ta tavaliselt teeb.

Ka pere lemmikloom, keda enam ei ole, võib loos kaasa teha. Raamat, kus kevadel surnud kass läheb perega veel ühele seiklusele, võib aidata õrnalt alustada vestlust igatsusest.

Kui keegi jääb siiski kõrvale

Loe e-raamat kõigepealt ise läbi. Kui märkad, et üks õde või vend on jäänud tagaplaanile, saad teksti muuta ja uusi pilte paluda. Enne raamatu trükkimist on lihtsam asjad korda teha kui pärast selgitada.

Vahel on asi piltides: väike vend näib oma vanusest vanem või on nõo lokid sirgeks muutunud. Palu muudatust ja kirjelda mõne sõnaga, mis peaks teisiti olema. Seejärel joonistatakse leht uuesti. Nõuandeid parima sarnasuse saavutamiseks leiad foto valimise postitusest ning veel vastuseid tegelaste kohta abilehelt.

Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.