Laps saab õe või venna: ootus, esimene kohtumine ja esimesed nädalad

Uut beebit on lihtne näha kingitusena vanemale lapsele. Lapsele võib see aga tunduda pigem nii, nagu koliks keegi küsimata tema tuppa ja jääkski sinna. Kuidas toetada kaheaastast, kes toimuvast veel aru ei saa, kolmeseid, kes tahab jälle lutipudelit, või koolilast, kes ei ütle midagi?

Kõigepealt: ka sinul on lubatud veidi kurvastada

Paljud vanemad tunnevad rõõmu kõrval ka kurbust. Aeg, mil olite esimese lapsega omaette, hakkab läbi saama. Ja kui beebi on sündinud, võib juhtuda midagi kummalist. Laps, kes alles eile oli sinu beebi, tundub äkki tohutu suur: suured jalad, vali hääl ja küünarnukid igal pool. Võid end tabada isegi mõttelt, et sind ärritab, kui palju ruumi ta võtab. Siis jääb ta magama ja sa näed, kui väike ta tegelikult veel on.

See ei tähenda, et teed midagi valesti. See näitab, et mõistad, kui suur muutus see lapse jaoks on, ja see on hea lähtekoht. Sa ei saa ega peagi last kõigi raskete tunnete eest kaitsma. Tähtis on, et ta saaks neid tundeid kogeda nii, et sina oled tema lähedal.

Ootuse ajal: räägi lapsele ise ja räägi ausalt

Räägi lapsele ise, enne kui ta kuuleb uudist kelleltki teiselt. Millal seda teha, sõltub lapse vanusest. Kaheaastasele ei ütle „viie kuu pärast” kuigi palju, nii et võid oodata, kuni kõht paistma hakkab ja kodus on muutusi märgata. Viieaastasele võib varem rääkida, et tal oleks aega mõelda ja küsida. Seo ooteaeg millegagi, mida laps tunneb: pärast tema sünnipäeva või siis, kui maasikad valmis saavad.

Räägi ausalt, millised beebid on. Laps, kes ootab kohe mängukaaslast, võib muidu pettuda. Võid öelda: „Beebid on alguses üsna igavad. Nad ei oska legodega ehitada, vaid enamasti söövad, magavad ja nutavad. Aga kui beebi magab, saame meie sinuga maailma kõige kõrgema torni ehitada.” Või vaadake koos lapse beebipilte: „Sina olid ka kunagi nii väike. Kui sul kõht tühjaks läks, siis sa nutsid ja mina tulin sinu juurde.”

Kas laps kolib võrevoodist suurde voodisse või omaette tuppa? Võimaluse korral tehke seda mitu kuud enne beebi sündi, et lapsele ei tunduks, nagu beebi oleks tema koha ära võtnud. Muudatustega, mis võivad oodata, näiteks lutist või mähkmetest loobumisega, tasub oodata, kuni uus elu on veidi paika loksunud.

Ka aastane laps, kes sõnast „beebi” veel aru ei saa, märkab muutusi: kasvava kõhu tõttu on süles vähem ruumi, sa oled rohkem väsinud või seisab toanurgas uus voodi. Kõike ei pruugi saada talle selgitada, kuid turvatunnet annavad tuttav magamaminekuviis, sama unejutt ja veidi rohkem süles olemist.

Esimene kohtumine: püüa hoida käed vabad

Kui jätad sellest loost meelde ühe soovituse, siis selle. Võimaluse korral ära hoia beebit süles, kui vanem laps tuleb temaga haiglasse kohtuma või kui te koju jõuate. Pane beebi turvaliselt voodisse või palu kellelgi teisel teda hoida. Nii saad vanemat last vabade kätega tervitada ja teda kõigepealt kallistada. Kui see nii ei lähe, pole midagi katki. Tähtsad on tuhanded väikesed hetked, mitte ainult üks.

Lase lapsel beebiga tutvuda omas tempos. Mõni tahab teda kohe sülle võtta. Teine vaatab korraks ja küsib siis, kas jäätist on. Mõlemad on täiesti tavalised viisid reageerida millelegi, mida on korraga raske hoomata.

Mõnes peres saab vanem laps kingituse „beebi poolt”. See ei pea olema kallis. See on lihtsalt väike viis näidata lapsele, et ka tema peale on mõeldud.

Järgmised nädalad: kui uus elu hakkab kohale jõudma

Kõige raskem hetk ei pruugi tulla esimesel päeval. See võib saabuda mõnel teisipäeval kolm nädalat hiljem, kui külalised enam ei käi ja laps mõistab, et beebi jääbki koju elama. Ja just siis, kui oled istunud beebit imetama või talle pudelit andma, tahab kolmene kohe piima või ronib raamaturiiulile. Pane sellisteks hetkedeks midagi valmis: audioraamat, kleepsukarp, mis võetakse välja ainult toitmise ajal, või raamat, mida saate beebi söömise ajal koos diivanil lugeda.

Paljud lapsed tahavad jälle väikesed olla. Ka viie- või kuueaastane võib tahta lutipudelit, süles kandmist või hakata beebihäälega rääkima. Sellised muutused võivad ilmneda alles kuid hiljem (Rootsi tervishoiuteenuse 1177 nõuanded, rootsi keeles). Lase lapsel mõnda aega väike olla. Nii ei pruugi tal seda kuigi kaua vaja minna. Püüa veidi harvem öelda „sa oled ju juba nii suur”. Ka suur laps tahab vahel väike olla.

Ja ühel hetkel võid kuulda: „Viige beebi tagasi.” Ära ehmu ega tunne häbi. Sõnasta lapse tunne, mitte see, mida sooviksid teda tundvat: „Sulle meeldis enne rohkem. Ma saan aru. Vahel igatsen minagi seda aega, kui olime ainult meie.” Kolmesele võib öelda veel lihtsamalt: „Sa oled beebi peale vihane. Vihane olla on lubatud. Aga me ei löö.”

Koolilapsel on tunnete jaoks rohkem sõnu, aga tunded ei pruugi sellepärast väiksemad olla. Vanem laps võib end kaua koos hoida ja muutuda siis riiakaks, kurvaks või ebatavaliselt püüdlikuks. Viimast tasub tähele panna. Laps, kes äkki justkui midagi ei vaja, võib sind vajada rohkem kui kunagi varem.

Omaette aeg ja see, keda esimesena tervitatakse

Leia iga päev vanema lapse jaoks veidi aega, mis kuulub ainult temale. Ka see vanem, kes on beebiga rohkem hõivatud, võiks lapsega kahekesi olla. See ei pea kaua kestma, kuid valige midagi, milles beebi kaasa ei tee: käik mänguväljakule, pusle või unejutt suurema lapse voodis, uks kinni.

Palu külalistel juba ukse juures kõigepealt vanemat last tervitada, enne kui nad beebit vaatama lähevad. Kui keegi toob beebile kingituse, võib ta ka suuremale lapsele midagi väikest kaasa võtta. Sellised asjad võivad lapsele meelde jääda kauaks pärast seda, kui beebiriided on väikseks jäänud.

Raamat, mille peategelane on vanem laps

Kui kõigi pilgud on pööratud beebile, vajab ka vanem laps võimalust olla peategelane. Selleks võib olla päris oma raamat, kus suur õde või vend tegutseb oma näo ja oma kaisukaruga ning lahendab ülesande, millega saab hakkama ainult vanem õde või vend. Lugege seda koos diivanil, kui beebi magab: veerand tundi, mil kogu tähelepanu on jälle suuremal lapsel. Raamat sobib ka beebipoolseks kingituseks esimesel kohtumisel. Vaata kingitusi tulevasele suurele õele või vennale või teemat „Suureks vennaks või õeks”.

Ja mõne aasta pärast, kui nooremgi laps tahab päris oma raamatut, võivad nad teineteise lugudes kaasa teha. Kuidas mõlemale lapsele loos ruumi anda, saad lugeda postitusest õdede ja vendade kohta samas raamatus.

Kui kõik tundub liiga raske

Enamik õdesid-vendi leiab teineteiseni omas tempos ja sageli hetkedel, mida keegi poleks osanud ette planeerida: näiteks siis, kui beebi esimest korda just oma suure õe või venna peale naerab. Kui oled aga mures või tunned, et sul on raske beebiga lähedust leida või vanema lapse jaoks olemas olla, räägi sellest varakult kellegagi.

Nõu ja tuge võid küsida oma perearstilt, pereõelt või ämmaemandalt. Koolilapse puhul saad rääkida ka õpetaja või koolipsühholoogiga. Rootsi tervishoiuteenusel 1177 on rootsikeelne ülevaade õe või venna saamisest, mis käsitleb ka lapsendamist ja perede kokkukolimist.

Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.